esmaspäev, aprill 28, 2008

Kord Mäevärav all ja mina peal, kord...

Kuigi mul üks suur kool on suisa pooleli jäänud ja motivatsiooni lõpetamiseks ei jagu (raha muidugi ka eriti mitte), pole mul päris pääsu kooli kui sellise eest kuhugi. Juba kõva aastajagu käin ühes keeltekoolis paar korda nädalas jaapani keele tunde võtmas, mis teoreetiliselt peaks mu aju kiires tempos kanjide ja tohutu sõnavaraga täitma, aga praktiliselt käivad need kui tuul ühest kõrvast sisse ja teisest välja. See-eest on tunnid alati tohutult huvitavad.

Mul on kaks õpetajat - noor neiu ja keskealine härrasmees. Minu eriline lemmik on too härrasmees, kelle nimi Yamaguchi võiks tõlkes olla Mäevärav. See on päris levinud nimi, paraku ka yakuza (Jaapani maffia) seas. Suurimaid klanne on just nimelt Mäevärava klann. Ma rõõmuga tuletan talle seda aeg-ajalt meelde, vastukaaluks tema nokkimistele. Näiteks tõi ta vanasti ilusatest meesnäitlejatest juttu tehes esile Brad Pitti (kui meil grupis ka nooremaid neide oli, enamuse ajast on kogu grupp koosnenud vaid minust). Mina pakkusin, et minule toodagu näiteks hoopis George Clooney. Ta ei unusta seda iial ja kus vähegi teemaga haakub, ta Clooneyle ka vihjab. Muuseas olevat teda sageli peetud Jaapani George Clooneyks (teeb kavalat nägu ja silitab lõuga):)))

Täna õnnestus mul Mäevärav päris ärevile ajada. Tuli jutuks, miks on Eestis sündivus suurim just märtsis ja septembris (septembris on suurim ka Jaapanis). Selge ju - jaanipäev ja jõulud. Jõuludest ta saab aru, enam-vähem sama pull toimub siin ka. Aga miks jaanipäev ometi? Proovisin pikalt-laialt seletada, misasi on jaanipäev ja mida siis tehakse. Kuna päev on pikk ja magada ei saa, siis saavad inimesed kokku (ei, mitte sugugi ainult noored omavahel ja mitte sugugi ainult lapsetegemise eesmärgil), teevad lõkke üles, joovad hästi palju, hüppavad üle lõkke ja lähevad metsa lille otsima. Lillejutu koha peal oli õps juba naeru kätte suremas - Aitab! Aitab! Detaile ei ole vaja!

Üldiselt tulebki kodustel teemadel vähe tagasi tõmmata, sest rühmaga hiljuti liitunud saksa noormees (nüüd on meid siis juba kaks!) jäi juba mõttesse, et kas meil on siis jaapani keele tunnid või Eesti kultuuriloo tunnid? Tjah, õpsiga kahekesi oli mõnes mõttes lihtsam, siis käis ta mulle vahel ka psühholoogi eest:)


Hiljem lisatud: Lilled seostuvad tõenäoliselt paljudele jaapanlastele geishade ja prostituutidega. Geishade elegantne maailm on "lillede ja pajude maailm" (jpn karyukai) ja nad ise elavad "lillelinnades" (jpn hanamachi). Kõrgklassi prostituute aga kutsutakse "esimesteks lilledeks" (jpn oiran).

Kujutasin juba ette, mis pildid Mäeväraval silme ees kangastusid. Naeru varjus ta ilmselt pühkis mõttes otsa eest hirmuhigi, kartes, et julm välismaa naine võibki rääkima hakata, mis täpselt juhtub lilledega metsas, aga siis ta oleks ilmselt punastanud ja see oleks jube piinlik olnud:) Kehtib vist küll enamuse jaapanlaste kohta - seksist ei räägita.

Kommentaare ei ole: