Ikka sportlikus vormis

Praegalt on siin jälle Kuldne Nädal, mida jaapanlased ootavad sama pingsalt kui meie jaanipäeva. Enne puhkepäevadele suundumist tegin ma vist ühe oma viimase aja rekordpäevadest - jalutasin (enamasti pooljoostes) erinevates linnaosades kokku vähemalt 10km. Kõlab endalegi uskumatult, aga see tõesti võiski nii olla, kui arvestada, et kõndimisaega tuli kokku umbes 2,5 tundi ja rahulikus tempos läheb mul 15min km peale. Seekord oli 10 kohtumist/ülesannet erinevais paigus risti-rästi läbi linna. Muidugi kasutasin ma ohtralt ka metrood ja muid rongiliine marsruudil Tsutsujigaoka - Meidaimae (kaardilt väljas, lähim punkt Sasazuka) - Shibuya - Hanzomon, Yotsuya - Asakusabashi, Asakusabashi - Daimon - Azabu-Juban, Roppongi - Tochomae - Ushigomeyanagicho, Ushigomeyanagicho - Shinjukunishiguchi - Shibuya, Shibuya - Mejiro, Ochiai-Minaminagasaki - Shinjukunishiguchi, Shinjuku - Sakura-Josui, Sakura-Josui - Sengawa (mõlemad kaardilt jällegi väljas, lähim ikka Sasazuka) :S Mitte et see teile midagi muud ütleks, et küll on ikka pikk rida, aga 10 aasta pärast ajan ise näpuga järge ja vaatan, et oi oli tõesti pikk rida:) See on kogu mu sport ja sedagi harrastan 8cm kontstel:)

Samapalju kui Kuldset Nädalat (ehk rohkemgi) oodatakse seda aega, kui kirsid õitsema lähevad. See aeg on praeguseks juba ammu läbi, aga ma mõned pildid sellest ikka üles riputan.







Kirsid on jaapanlaste rahvuslik uhkus ja hanami (tlk kirsiõite vaatamine) on nende rahvuslik traditsioon. See on lausa sisemine sundus, mis ajab inimese õue õisi imetlema, kasvõi hetkeks, kui see aeg käes on. Hanamil on tegelikult rohkem selline kohustusliku joomapeo maik man. Nii kui kirsid õide puhkevad, langeb jaapanlastele koorem kaela. Peaks kuskile puu alla piknikule minema sõpradega, perega, töökaaslastega... Esimesed kaks on siiski nagu vaba valik, aga viimane eriti ei ole. Kui boss ütleb, et tuleb minna, siis tuleb ka minna. Firma kõige rohelisemad saadetakse poolest päevast kohta hoidma ja ülejäänud tulevad siis sakstena tööpäeva lõpuks. Võidab see, kes omal jalgel koju suudab minna. Minu õnn, et minu boss läänestunud on, ei tema pea sellest hanamist suurt midagi:)