Karjalaskepäev

Eelmisel nädalavahetusel sai käputäis eestlasi jälle Fuji lähistel kokku, et kari suve tulekuks aasale lasta. Tähelepanek nr 1 - võta korraldamiseks lühike või pikk aeg, aga kokku saab ikka umbes samapalju inimesi:) Arvasime, et kui seekord varem sõna levitama hakkame, saame veel rohkem nägusid üle lugeda kui oktoobris, aga no ei ole vahet. Tähelepanek nr 2 - provianti ostma tohib kaasa võtta ainult naisi, sest mehed muutuvad poes kuidagi ärevaks ja tahaks kogu poe tühjaks osta ning see kehtib ühtemoodi nii toidu- kui alkoosakonnas:) Aga muidu läks ladusalt. Sai nalja ja naeru, kokakoolaga kiirmarineeritud šašlõkki, sinist kartuliputru, mille otsa torgatud nr 2 kujuline küünal (ikkagi 2. kokkutulek ju, vähemalt veerandikule meist küll), ussitanud tequilat ja lõpuks ma nägin isegi Fuji mäe ära. Jah, ma ei olnud teda mujalt enne näinud kui lennukiaknast. Räägivad, et Fuji näitab ennast ainult headele inimestele:) Seto laulik Õie lõi kohapeal talle laulugi. No vaevalt on Fuji varem setokeelset leelotamist kuulda saanud... Ja just seekord sai Baruto selle turniiri esimese võidu, millele me siis rõõmsalt muidugi teleka ees kaasa elasime. Ilus siniste silmadega eesti-jaapani poiss lehvitas ekraanil suures plaanis suurt eesti lippu...

Nädalavahetused on sealkandis suvitajaid täis, aga meie lõime kohaliku retrobussi juhil vist kõhu lausa lahti. Pisike Naksitralli moodi buss (kes selliseid veel vene ajast mäletab) ei tahtnud meid kümmet esialgu pealegi võtta, aga kui ma kinnitasin, et me oleme tõesti nõus bussis ka seisma, siis saime peale. Aga kus kukkus telefoneerima ja kohe abiväge kohale kutsuma ja järgmises peatuses sattus peaaegu lausa paanikasse - sealt tahtis umbes sama suur grupp välismaalasi peale tulla. Neid ta ise peale ei võtnudki ja meilegi jõudis poole tee peale abibuss vastu:)















Vaata ka Silveri muljeid.

Ja ohtralt pilte leiab siit.