Ahvidega vannis

Kaarina ja Raineriga käisime ka Jigokudanis ahvidega vannis, peaaegu. Naganos mägede vahel asuvas Jigokudanis (tlk põrguorus) on palju kuumaveeallikaid. Mingil põhjusel on sealsed ahvid endale külge saanud harjumuse onsenis käia (väidetavalt algas see 60-ndatel, mil ühel igavleval igapäevasel onsenis käijal õnnestus kuu aja pikkuse meelitamise tulemusena endale ahve seltsiks meelitada). Talvisel ajal ronivad ahvid päeva saabudes mägedest alla onseni ennast soojendama ja lähevad üles tagasi, kui pimedaks läheb. Ma ei tea, kui soe nende vesi oli, aga inimeste onsenis oli seal vesi nii kuum, et anna otsad. Külma vett lihtsalt ei olnud! See pole ilmselt siiski igapäevane, sest mingil hetkel hakkas personal ringi jooksma ja üksteisele vee teemal karjuma, aga meie jaoks oli juba hilja. Nii räpases võõrastemajas polekski nii väga end pesta tahtnud:) Korakukan Jigokudani ryokan asub mugavalt ahvipargi külje all. Peale ahvide naabruse on see külalistemaja kuulus ka selle poolest, et ühena väga vähestest omataolistest on seal võimalik meestel ja naistel koos onsenis käia (tavaliselt on vannid eraldi). Pluss see, et vanniskäijad on avalikult ümbrusele eksponeeritud:) Tulikuumas vannis ligunedes sattusime päris mitmete turistide vaatevälja. Pärast tuli sinna ka üks ahv meile seltsi, aga meie enam vanni ei suutnud minna:)












Enne ahvitrippi käisime veel Hokusai muuseumis - sellesama mehe omas, kes tegi kuulsad 36 vaadet Fuji mäele ja palju muid. Muuseum oli pisike ja palju seal vaadata polnud, aga see, mis väljas oli, oli sinnaminekut väärt. Mõned lingid tema kuulsamatele töödele (neid me oma ihusilmaga ei näinud):

Suur laine
Punane Fuji
Kalamehe naise unenägu (veidi pornograafiline)