Libajaapanlased

Ma üldiselt arvan, et välismaalasel ei sobi end kohaliku rahva rõivasse eriti toppida. Tunduks ka üsna koomiline näha näiteks jaapanlast või aafriklast eesti triibuseelikus. Ja senini suutsin ka ise hoiduda end kimonosse pakkimast, kuni tuli Kaarina ja ma mõtlesin, et teeks ikka selle nalja ka koos temaga ära:) Harajukus on üks fotostuudio, kus iga soovija riietatakase maikoks (tulevaseks geikoks), geikoks (Kyoto geishaks), samuraiks vms. Meist said maikod. Kõik on paras ersats, aga eemalt paistab ikka üsna efektne. Lähedalt vaadates... grimm on lihtsalt kohutav. Valge pasta on hõre, huulepuna on liiga palju (õigem oleks vaid pisike roosinupp huulte keskele teha), meetriseid võltsripsmeid pole üritatudki oma ripsmetele pisavalt lähedale kleepida ja hambad tunduvad kõige selle taustal kohutavalt kollased:) Kusjuures eriti hirmsad tundusid meile me sinised silmad! Ikka ei peta kedagi ära, välismaalane jääb välismaalaseks (ei aidanud ka see, et silmad teibiga vidukile tõmmati) - vaata ka pilte stuudio kodulehel:) Muide, sellel kodulehel on ka Inga pilt (kollases kimonos maiko eelmise aasta juunikuu galeriis). /2023: Stuudiot enam pole/

Aga tegelt oli ikkagi lahe ja mulle jubedalt meeldis mu punane kimono!