Metroojaamadesse viimasel ajal tekkinud plakatid kutsuvad tibisid üles oma meiki kodus tegema. Jah, see on endiselt väga päevakohane, aintmaisaaru miks inglise keelde oli seda vaja tõlkida. Ma ei ole veel ÜHTEGI muud tibi peale jaapani tibide end rongis meikimas näinud. Minu jaoks oli isegi jaamapeldik sellise tegevuse jaoks kaua aega liiga avalik:) Teistpidi võttes, Tokyo rongid on tegelikult kaunis anonüümsed paigad, kus võib igast huvitavaid asju piinlikkustundeta teha, vaevalt keegi tuttav peale satub (mul on seda siiski juhtunud, et lambist suvalisi tuttavaid rongis või isegi linna peal kohtan). Üks naistuttav nägi hilisõhtuses rongis meest, käsi konkreetselt püksis. Ja sugugi mitte kuskil eemal nurgas, vaid lõdvalt keset vagunit pingil istumas, jalad laiali.
Aga ma pean ikka ühe toreda Engrishi ka üles riputama. Kui suurt kohvi soovite? Large/Medium/Hot?
I am Michael from London found your penpal message on internet! I have softbank phone!How about you? If you have softbank too we can be friends,talk on phone free,meet! Anatamo softbanku no keitai sukaemasuka?Muryo de denwa de hanashitte aimashyo!? I live in Tokyo! Call or send me message! My phone number is ... !
Kui võluv! Softbankiga naisi ära rääkima? OOOO! Ups, aga minul on hoopis AU KDDI! See on seesama idikas! Fk I have never ever issued a "penpal message on internet"!
Eelmisel nädalavahetusel sai käputäis eestlasi jälle Fuji lähistel kokku, et kari suve tulekuks aasale lasta. Tähelepanek nr 1 - võta korraldamiseks lühike või pikk aeg, aga kokku saab ikka umbes samapalju inimesi:) Arvasime, et kui seekord varem sõna levitama hakkame, saame veel rohkem nägusid üle lugeda kui oktoobris, aga no ei ole vahet. Tähelepanek nr 2 - provianti ostma tohib kaasa võtta ainult naisi, sest mehed muutuvad poes kuidagi ärevaks ja tahaks kogu poe tühjaks osta ning see kehtib ühtemoodi nii toidu- kui alkoosakonnas:) Aga muidu läks ladusalt. Sai nalja ja naeru, kokakoolaga kiirmarineeritud šašlõkki, sinist kartuliputru, mille otsa torgatud nr 2 kujuline küünal (ikkagi 2. kokkutulek ju, vähemalt veerandikule meist küll), ussitanud tequilat ja lõpuks ma nägin isegi Fuji mäe ära. Jah, ma ei olnud teda mujalt enne näinud kui lennukiaknast. Räägivad, et Fuji näitab ennast ainult headele inimestele:) Seto laulik Õie lõi kohapeal talle laulugi. No vaevalt on Fuji varem setokeelset leelotamist kuulda saanud... Ja just seekord sai Baruto selle turniiri esimese võidu, millele me siis rõõmsalt muidugi teleka ees kaasa elasime. Ilus siniste silmadega eesti-jaapani poiss lehvitas ekraanil suures plaanis suurt eesti lippu...
Nädalavahetused on sealkandis suvitajaid täis, aga meie lõime kohaliku retrobussi juhil vist kõhu lausa lahti. Pisike Naksitralli moodi buss (kes selliseid veel vene ajast mäletab) ei tahtnud meid kümmet esialgu pealegi võtta, aga kui ma kinnitasin, et me oleme tõesti nõus bussis ka seisma, siis saime peale. Aga kus kukkus telefoneerima ja kohe abiväge kohale kutsuma ja järgmises peatuses sattus peaaegu lausa paanikasse - sealt tahtis umbes sama suur grupp välismaalasi peale tulla. Neid ta ise peale ei võtnudki ja meilegi jõudis poole tee peale abibuss vastu:)
Ah jah, käisin siiski ise ka korra hanamil, aga kui olin mina kohale jõudnud, hakkas 10 minuti pärast vihma sadama.
TV saade oli nüüd eetris ka ära ja härrastega lõunal (pigem õhtujoomal) ka käidud. Isegi Tokyo tundub vahel väikelinn. Tuli jutuks, kas nad eestlastega ka varem kohtunud on. Ilmnes, et jah, üks noorsand oli paar aastat tagasi baaris paari eestlannaga tutvunud, nendega väheke hänginud, aga siis nende jäljed kaotanud. Näitas telefonist piltegi. Ma ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägin neil tuttavat, kellega olin just eelmisel päeval õhtustamas käinud. Poiss ise oli suurest rõõmust lausa šokis ja ülejäänud õhtuks oli teema kindlustatud. Kui suur võiks olla tõenäosus, et kaks 84-st ametlikult Jaapanis resideeruvast eestlasest (aasta tagune seis) kohtuvad erinevatel aegadel ja asjaoludel ühte ja sedasama jaapanlast 12 miljonist tokyolase seas?
Saate üks ankruid on Eiko Koike, gravure idol (jaapani modell, kes peamiselt poseerib bikiinides, trikoodes ja muus provokatiivses riietuses meestele suunatud ajakirjadele), näitlejanna ja muidu sekspomm, kes häbenemata oma rinnapartiid ka teiste saadete külalisena demonstreerib. Suur korv ja ilus näolapp on pilet suurele kuulsusele (ilusa kehaga on nad enamasti kõik niikuinii). Mitte et ma pahasti arvaks, ta on tõesti kadestamisväärselt imeilus.
Paar videot telesaadetest, kus ta külalisena viibib. Esimeses mõõdab teine teletäht, kui pehme või kõva ta rind on, teises katsub teda saatejuht ahv, pannes ta kavalalt enne magama:) See viimane saade on eriti lahe, ahv teeb südaöösiti muidu nagu uudistesaadet, aga pakub ka muud meelelahutust:) Selle lõigu lõpus imiteerib ta ühte suurt Osaka teletähte Hard Gay'd, kes on tõeliselt rõve tüüp. Eraelus pidavat ta tavaline hetero olema, aga no tal on oma nišš.
Ja siin on Razor Ramon Hard Gay ise kogu oma ilus. Tal on siiski oma võlu:)
Praegalt on siin jälle Kuldne Nädal, mida jaapanlased ootavad sama pingsalt kui meie jaanipäeva. Enne puhkepäevadele suundumist tegin ma vist ühe oma viimase aja rekordpäevadest - jalutasin (enamasti pooljoostes) erinevates linnaosades kokku vähemalt 10km. Kõlab endalegi uskumatult, aga see tõesti võiski nii olla, kui arvestada, et kõndimisaega tuli kokku umbes 2,5 tundi ja rahulikus tempos läheb mul 15min km peale. Seekord oli 10 kohtumist/ülesannet erinevais paigus risti-rästi läbi linna. Muidugi kasutasin ma ohtralt ka metrood ja muid rongiliine marsruudil Tsutsujigaoka - Meidaimae (kaardilt väljas, lähim punkt Sasazuka) - Shibuya - Hanzomon, Yotsuya - Asakusabashi, Asakusabashi - Daimon - Azabu-Juban, Roppongi - Tochomae - Ushigomeyanagicho, Ushigomeyanagicho - Shinjukunishiguchi - Shibuya, Shibuya - Mejiro, Ochiai-Minaminagasaki - Shinjukunishiguchi, Shinjuku - Sakura-Josui, Sakura-Josui - Sengawa (mõlemad kaardilt jällegi väljas, lähim ikka Sasazuka) :S Mitte et see teile midagi muud ütleks, et küll on ikka pikk rida, aga 10 aasta pärast ajan ise näpuga järge ja vaatan, et oi oli tõesti pikk rida:) See on kogu mu sport ja sedagi harrastan 8cm kontstel:)
Samapalju kui Kuldset Nädalat (ehk rohkemgi) oodatakse seda aega, kui kirsid õitsema lähevad. See aeg on praeguseks juba ammu läbi, aga ma mõned pildid sellest ikka üles riputan.
Kirsid on jaapanlaste rahvuslik uhkus ja hanami (tlk kirsiõite vaatamine) on nende rahvuslik traditsioon. See on lausa sisemine sundus, mis ajab inimese õue õisi imetlema, kasvõi hetkeks, kui see aeg käes on. Hanamil on tegelikult rohkem selline kohustusliku joomapeo maik man. Nii kui kirsid õide puhkevad, langeb jaapanlastele koorem kaela. Peaks kuskile puu alla piknikule minema sõpradega, perega, töökaaslastega... Esimesed kaks on siiski nagu vaba valik, aga viimane eriti ei ole. Kui boss ütleb, et tuleb minna, siis tuleb ka minna. Firma kõige rohelisemad saadetakse poolest päevast kohta hoidma ja ülejäänud tulevad siis sakstena tööpäeva lõpuks. Võidab see, kes omal jalgel koju suudab minna. Minu õnn, et minu boss läänestunud on, ei tema pea sellest hanamist suurt midagi:)
_2.jpg)
