Terve kuu ringvaade

...Et kui eelmine oli ainult nädala oma, siis nüüd juba mitme nädala oma:) Tjah, ka siin on sügis kätte jõudnud. Sajab, sajab ja sajab. Ja see vihm ei ole enam selline soe nagu oli suvel. Täna jõudsin koju läbimärjalt nagu seda viimasel ajal sageli juhtub, olles teel lahti saanud kahest vihmavarjust. Ühe murdis tuul pooleks ja teise pööras pahupidi. Õnneks ei ole vihmavarjudega suurt häda - saab üks otsa, korjad kuskilt uue asemele. Naised kannavad varje muide ka päikesepaistel, et end päikese eest kaitsta. Mina oma loogikaga valiks siis võimalikult heleda, et soojust eemal hoida võimalikult palju... aga lääne loogika ilmselt erineb jaapanlaste omast:D Ja küllap see on ka moevärk. Mood ruulib igal rindel. Kui ma esimest korda Tokyos käisin, siis mulle tundus, et tokyolased on moe suhtes ükskõiksemad kui osakalased, kandes suvalisi kaltse seljas. Tegelikult need on just sellised supermoekad kaltsud (mida eestlane ilmselt iial selga ei paneks) - igasugused kottkleidid, mitmes kihis pluusid kummalistes värvikombinatsioonides ja mida iganes. Praegune üks kuum sõna on (ikka veel) põlvpüksid, põlvikud ja saapad. Saapad iga ilmaga. Põlvikud iga kinga, püksi ja kleidiga, peaasi et paljas põlv vahepealt välja paistaks. See on argipäevane pilt. Nädalavahetustel näeb teatud piirkondades aga sellist moodi, et ahmi õhku:) Noored topivad oma kostüümid kohvrisse, sõidavad Harajukusse või Shibuyasse, vahetavad kuskil kempsus riided ära ja kukuvad promeneerima. Sest mood on elustiil. Ka meikimises ja soengutegemises on nad osavad, olles võimelised täismeiki tegema ja juukseid koolutama liikuvas rongis püstijalu. Ei mingit salapära, et kuidas naised ilusaks saavad:D Olen näinud ka mehi rongis habet ajamas, ükskord nägin koguni metroojaamas vanemat härrasmeest jooksupealt hambaid harjamas.

Minu juhilubade aktsioonil on vaikusperiood. Keegi peab olemasolevad kohalikku keelde ümber tõlkima ja kesse muu siin sellist asja ikka teeb kui mitte oma saatkond. Paraku teeb ta seda juba kuu aega... Enamus protsessile kuluvast ajast läheb siis ilmselt tõlkimise nahka või mis. Seesama kuu aega tagasi oli õnn või õnnetus suuremal hulgal eestlasi üheskoos kohata ja nendega koos saatkonnas pitsat pugistada, muu jätame mainimata:) Ilmneb, et mo kunagisest jaapani keele rühmast vähemalt neli resideeruvad praegu siin ja kaks Taiwanil. Rühmast, kus alustas umbes 70 ja lõpetas umbes 7 persooni.

Veel sai vahepeal spetsiaalsel jäätisereisil käidud Asamiga, suurest linnast kaugel väljas:D Mingi ameerika kettkohvekas jälle, aga jäätis oli hea jah. Ja töötajad lustakad. Iga natukese aja tagant laulavad kooris hei-hoo, hei-hoo, käib töö ja vile koos:D Võibjuhtuda, et Asami tuleb minuga detsembris koju kaasa. Kas kellelgi öömaja on pakkuda? Ma ei saa ometi mugavustega harjunud linnalast oma korterisse viia, kus jookseb ainult külm vesi, dussi ei ole ja kemps on peaaegu õue peal, ta sureb sinna ära! A laipadega mina ei oska midagi peale hakata:8