Anna gaasi!

Viis päeva tagasi täitus aasta minu esimesest maandumisest Jaapanis. Nii et aastapäev kohe. Eks ma muidugi tähistasin seda koledal kombel, nii et maa must - külastasin saatkonda. Oleks peaaegu nagu kodus käinud, kuigi võimalustest eesti keelt rääkida on mul siin ilma saatkonnatagi mitte vähe olnud:) Ja hiljem külastasin üht mmmmassssssssöööööööripoissi. Ohhh...

Nüüd uued sihid silme ees. Juba nädalajagu olen luurekat teinud, milliste lubadega siin autot juhtida tohib. Noh, võiks ju vahel rooli istuda ja teisi liiklejaid kollitada. Eesti omadega justnagu oleks tohtinud kuni üleeilseni. Kui aasta saab täis, siis tuleb load jaapani omadeks ümber vahetada. OK, aktsepteerin. Aga mis tont on eestlased pannud sellesse nimekirja, kes peavad sõidueksami tegema samas kui näiteks sakslased, kanadalased ja muu selline rahvas ei pea?! Ainuke lohutus on see, et need ... ameeriklased ka eksamist ei pääse. Mõneti on see ehk õigustatud ka kui koduse liikluskultuuri peale mõelda. Kesse ikka muidu usub, et ma sõita oskan. Ega ma isegi ei usu. Mis järjekorras need pedaalid seal olidki ja kuidas neid kasutatakse üldse...

Puhkus võib olla väsitav

Ueno loomaaed, New York (kaasmaalased kaksikud Julia ja Nadja Kobest), FujiQ-land (karussellil Liina kõrvallauast), Saiko järve-äärsed lustihobud (koos bossudega), Okutama järv metropolise serval.

A u nas biznis plan!

Neil on siin mingi eriline suhe prügiga. Kahtlustan, et siin on mingi kaval süsteem, mis hoiab võimalikult palju inimesi tegevuses, et inimesed liiga palju ei mõtleks.

 

Esmalt tuleb prügi võimalikult palju toota. Iga pisemgi vidin pakitakse seitsmekordselt, enamuse moodustab sellest kile ja muu plastmass. Vähe sellest, et toode tehases mitmekordselt pakendatakse, aga see jätkub ka poes. Müüjal käib käsi alati automaatselt kilekoti järele. Mõnes suuremas toidupoes on spetsiaalsed pappkaardid kirjaga "Oma kott", mis tuleb enne maksma asumist ostukorvi poetada, et täiendavast kilelaadungist hoiduda. Kui seda pole, siis... On poode, kus müüja saab aru, et kui ma ütlen, et ma ei taha kotti, siis ma seda ka mõtlen. Ühes poes pean ma seda aga vähemalt kolm korda kordama ja vahel ka oma kotti näitama, aga ikka vaatavad müüjad mulle nagu lambad otsa. Täna ostsin kolm virsikut, mis olid pakitud igaüks eraldi mingi võrgu sisse ja kõik koos paigutatud ilusti alusele. Kui müüjaneiule jõudis lõpuks kohale, et ma ei taha tema kilekotti, siis... viskas ta aluse minema ja... pakkis iga virsiku eraldi väiksema kilekoti sisse. 1:0 tema kasuks.

 

Teiseks tuleb prügi kokku koguda. Prügikaste on linna peal pigem vähe ja eriti harva kohtab neid metroojaamades. Seda sellest ajast peale, kui mingid aastad tagasi kuskil jaamas pomme oli kastidesse peidetud. Siis olla linn kastidest puhta paljaks korjatud. Omaenda prügi tuleb teatud päevadel soovitavalt spetsiaalses kilekotis ukse taha tõsta ja loota, et valesti ei läinud. Sodi tuleb sorteerida ja iga sodi jaoks oma päev, valet nutsu lihtsalt kaasa ei võeta. Jaapanlased jälgivad eriti kiivalt välismaalastest naabreid ja kui ikka jama on, siis kaebavad linnavalitsusele ära ka.

 

Toodetakse prügi, et anda tööd prügitöötlejatele? Tokyo lahte on Odaiba nimeline saar prügi peale üles ehitatud, saare peal on Joypolise nimeline lõbustuspark, kallid restoranid, soppamise kohad  jne. Selline ameeeerikalik paik. Käisin ka lõpuks ära, eelmisel nädalal, sai eesti naistega natuke lulli löödud. Palju ei viitsinud, ja eriti ei jaksanud ka, sest igal pool olid vähemalt tunnised järjekorrad ja üldse oli ta kuidagi lastekas Eejanaika kõrval;) A vot lahe oli skate-boarding'u moodi asi ja nalja sai õuduste kambris.

 

Ja no nägite, kuhu prügimajandusega välja jõuab??? Onu Sam ka ei väsi:D Teemat võiks veel arendada, aga ei viitsi enam. Valmistun homseks põlev-erutavaks kohtumiseks massöörikuga ja üheks toimekaks visiidiks saatkonda. Seekord lastakse ehk uksest sisse. Muide, leidsime Roppongist ühe toreda Baikal nimelise vene restorani, kus oli nii hea kodune söök ja nii eht Marusja ettekandjaks. Jäi vahele, kui nuka taga suitsu käis tegemas;)

Eejanaikaaa!!!!!!!!!!

Fuji mäe lähedal on lõbustuspark FujiQ-highland ja selle sees on kaks koledat asja - Fujiyama ja Eejanaika. Fujiyama on oma parameetritega maailma kolmas ameerika mägi, kaua aega olnud esimesel koohal. Sinna ma ei julenud minna. Eejanaika on Guinnessi rekordite raamatusse kantud 4-dimensiooniline uut sorti ameerika mägi, sellega käib 14 korda üle pea - suurim arv maailmas. Sinna ma julgesin minna, ja ootasin selleks 4 tundi järjekorras...

Soovite ehk ajalehte lugeda?

Nii vahva on vahel inimesi eneselegi teadmata yllatada. Arvuti, mida ma kodus kasutan, on Sotec, kui see teile midagi ytleb, ja opsyss oli algselt Windows ME. Oi, see oli piin... L6puks olin sunnitud temaga midagi ette v6tma, kuna funktsioonid lihtsalt haihtusid yksteise j2rel. Kyllap oli siin viirus ka sees. Toppisin lolli j2rjekindlusega arvutile siis v2gisi XP sisse ja mis siis sai? N2itasin arvutit yhele kogenud arvutipoisile ja see hakkas 6hku ahmima nagu kala kuival - et kuidas on v6imalik XP-d sellisele arvutile sisse toppida (pole tal m2lu ju ka ega midagi), ja see isegi t33tab?! :))) Khm, ja et mina ise seda tegin, irw. Hea kyll, ta v6iks paremini ja kiiremini t33tada, aga jumal temaga. Natuke aega k2rab niisama kah.

 

Yle-eelmisel n2dalavahetusel k2isin l6puks ometi 2ra oma esimesel onsen-tuuril. L2ksime Asamiga Okutamasse looduskauneid kohti imetlema. Kauge, aga kaunis. Rongiga 2 tundi, autoga veel 3 tundi... ja ikka olime veel Suur-Tokyo piirides. Eks me muidugi tiirutasime ringi kah, ega Asami kah teed teadnud. Seal on M2ED!!! Ja palju VETT!!! Esimese elamuse saime tegelikult juba ysna s6idu alguses k2tte, liiklustrahvi n2ol. Ma sain t33alase jaapanikeelse k6ne ja palusin Asamil enda eest r22kida. Aga ups, roolis r22kimine keelatud. Kohe pollar k6rval ja trahvi tegema. Trahv polnud kuigi suur, aga Asami pidi oma s6rmej2lje j2tma, nyyd tal igaveseks m2rk maas. Palun vabandust.

 

M2gede vahel oli lahe s6ita, ikka sinkavonka ylesalla, juhi seisukohalt vast nii lahe polnud. Esimene kylastus oli Nippara koobastesse, palavale p2evale meeldiv jahe vaheldus. Tegelikult kylm lausa, aga kuna seal m2e sees sai palju ylesalla joostud, siis kylm l2ks ruttu meelest. Koobastik on osalt looduslik, selline stalaktiitne, osalt inimk2tega kujundatud. Miskid mungad vast vaatasid et ahaa! mediteerimiseks hea vaikne koht ja kolisid oma kogudusega sinna. Ka v6itluskunste on seal 6petatud. Eks see k6ik ole toimunud juba aegu tagasi, sest praegu on ta kindlalt ainult turismiobjekt, ja munkade poolt v2lja raiutud treppidest ka v2ga palju j2rgi pole j22nud. Peale koopaid Moeginoyu nimelisse piparmyndil6hnalisse kuumaveeallikasse e. onseni ligunema. Mul 6nnestus basseini 22rel istudes peaaegu magama j22da. P2eva kokkuv6tte - palju vaeva v2ikeste r66mude nimel e. s6itu oli rohkem kui kohalviibimist:)))

 

Eelmise n2dalavahetuse tore yritus oli mingi santehnikute grillipeo moodi asi. Yks lepingupartnjoor korraldab sellist igal aastal, kutsub oma partnjoorid kohale, paneb jaama k6rvale parkimisplatsile lauad pysti ja peo k2ima. Eriti just sellistel "p2ris jaapani" yritustel on naljakas v2lismaalane olla, pluss veel kui oled nii punap2ine kui mina v6i nii pikk kui Liina. Paras paar:))) Aga sellest on t33s kasu, muide.

 

Umbes n2dalajagu leian igal hommikul oma postkastist jaapani p2evalehe Asahi, vihmastel p2evadel on ta ilusti kilesse pakitud. Juhtus ykskord nii et tellisin omale poolkogemata ajalehe. No tuli poiss ukse taha, tegi reklaami ja lubas tasuta saata. Ma kah uimane, et okidoki laske k2ia. Sama p2eva 6htul toodi spetssaadetisena spetsvanapaberikotid l2bi loetud ajalehtede jaoks:) Ei ma maksnud jah tookord, aga mine tea millal ja kui suur arve tuleb. Peab pyydma ikka tellimuse 2ra katkestada. Esimest lehte j6udsin isegi sirvida, aga teised vedelevad hunnikus p6randal, pole piltegi j6udnud vaadata. T2na tuvastasin kellaaja, millal postimees k2ib - umbes kell 4 33sel.

 

A nyyd asjatama. 6htul s6it Fuji poole! Seal v6ibolla veel rohkem siristamist kui siin, praegu tsikaadidel v6i kes iganes nad pole, siristamise aeg. S6rmepikkused elukad, eemalt paistavad nagu hiigelmesilased, ja saevad vihaselt.