Ykskord budistina

Ykskord k2isin mina Musashi-sakais budistlikul tseremoonial hinge puhastamas. Hing ei saanud puhtamaks, aga ega ta mustemaks ka ei l2inud. Miks ma sellisele yritusele yldse sattusin... Polnud ma veel kaua Tokyos olnud, kui telefoneerisin kaasmaalasele Monikale, noh et mis sa teed ja kuidas oled jne. Oleme koos kunagi jaapani keele tundides k2inud. Kodumaal. Vot nyyd siis kutsus tema mind sellisesse kohta, istuma ja mediteerima. Monika on t6simeelne mediteerija, harrastab regulaarselt. Mulle on see siiani ainukeseks korraks j22nud. Yritus on v2ga nyanssiderohke ja algajale keeruline, rituaalide j2rgimine on see, mis on oluline. Mediteerimiseks tuli ronida padjale, n2oga seina poole ja jalad tuli kolmveeand tunniks risti lyya. Kergem polnud ka s33maaeg. Esimest korda juhtus selline piinlik lugu, et kuna olin viisakalt kogu s33maaja jaapanlaste moodi p6lvedel istunud, olin oma jalad t2ielikult 2ra suretanud ja ma ei olnud enam v6imeline oma jalgadel seisma. Ma ei tundnud oma jalgu absoluutselt! Yldiselt j2tsin vist endast kohmaka ja ebaviisaka kuvandi, sest rohkem ei ole mind templisse kaasa v6etud;) Ju vist 6hkus l2bi ka see, et pole p2riselt minu rida, kuigi elamus oli kogemust v22rt.

Miks mulle see meelde tuli - lugesin viimastel p2evadel suure huviga Da Vinci koodi l2bi. Pidasin ennist raamatut juraks, aga praegu sobis lugeda kyll. Viis m6tted kristluse kui yhe v2ga-v2ga kurja religiooni peale. Ja olgugi budism rahumeelne yritus, on kristlus ja budism minu jaoks ikkagi p6him6tteliselt yks ja sama asi - ajupesu.