teisipäev, juuli 01, 2008
Järjelugu vol 2
... sarjast "Please do it at home":) Ühesõnaga - ära telefoneeri rongis. Eestis võiks ka bussides jms paigus ära keelata. Jube lärmakas tundub.
Jaamades ja üldse rahvarohkemais paigus on praegu veidi ebamugav liikuda - iga 100 meetri peal võiks vabalt kohata mõnd politseinikku. Nad siiski ei jälgi, et matsid vales kohas telefoni ei kasutaks ega suitsukonisid maha pilluks, vaid turvavad G8 tippkohtumist, mis ei toimu isegi mitte Tokyos. See toimub kaugel Hokkaidol kuskil mägede vahel peidus. Ja kõik välismaalased on nüüd kahtlusalused. Nädal tagasi nõudis politsei meilt kõigi meie välismaalastest klientide isikuandmeid nende kaitsmise ettekäändel. Kus on nad siis, kui nende abi tegelikult vaja läheb? Vastus varnast võtta - "meil pole aega". Paraku on see näide tegelikust elust. Eriti hull on lugu, kui välismaalane hätta satub, sest välismaalane on alati ise kurja juur, a priori. Kui ma näiteks kaklusesse satun, pean kindlasti ise ka viga saama, nui neljaks. Muidu jään mina kui mittejaapanlane automaatselt süüdi. Jaapanlased usuvad siiralt, et kuritegevus on oluliselt kasvanud "tänu" riiki sisse lastud välismaalastele. Tegelikult on kuritegevus viimased 60 aastat üldse langustrendis olnud, aga meedia võimendab seda üle. Kusjuures ikkagi figureerivad maastikul jaapanlased. Kui siis üks välismaalane kuriteo sooritab, on meediakanalites pidu. Näete, seda me ju kogu aeg rääkisime! Nad on pahad, nii pahad!
Nu ei tea...
Ükskord sai Roppongis lustakalt aega veedetud. Ma juttu suurt ei viitsi vesta, Maarja juba kirjeldas seda (vt 5/26/2008 ja 6/01/2008), aga ma panen mõned pildid üles:) Enne sai suurel Aikido ürituselgi ära käidud. Trenni endasse ma muidugi ikka kuidagi ei viitsi minna:)
Vahepeal on asjad niikaugele arenenud, et ma olen juba ühe kohvri ära pakkinud, hulga asju minema visanud ja kuu lõpuks ühesuunalise lennupileti jaanitulede ja kohukeste maale ostnud. Aeg näitab, kas see just tark tegu oli:)
Tellimine:
Postitused (Atom)