Asakusa line is blooming below

Nad on teksti redigeerinud lol Vt eelmist teksti siit lol

The Asakusa line transfer. Use an orange color ticket gate. Asakusa line becomes the transfer to go out to the ground. It participates from A6 exit and it blooms below.

Minu õpetaja koolis kõige parem ta

Mul lõpuks õnnestus ka oma õpsidega õlut jooma sattuda ja seda selletõttu, et grupivend kutsus igasuguseid kokku oma Jaapanist lahkumise peole. Pidu toimus Roosa Lehma nimelises baaris, mis on sisustatud a la 80-ndatest pärit mööbli ja hulga diivanipatjadega. Kuna ma sellest suurest kirjust seltskonnast eriti kedagi ei tundnud, siis maandusin õpside lauda ja meil oli väga lõbus. Ilmneb, et õpsid on ka inimesed:) Mäevärav kannatas silmnähtavalt nikotiinipuuduse all, mida lubas endale leevendada alles siis, kui olime lahkunud ja naisõpsid rongi peale pannud:)


See ongi Mäevärav aka Jaapani Clooney, jaapanipäraselt Kuruuni;) Muide, Schwarzennegerit tuntakse siin Shuwa-chani, Sylvester Stallone'i Shiruba-chani ja Brad Pitti Burapiina:)


Kõige parempoolsem seisev neiu on mu teine õpetaja, kükitav paarike on aga peoperemees ja-perenaine. Abielluvad peagi. See on seesama lugu, mis välismaa meestega enamasti juhtub, kui nad mõnda aega Jaapanis on viibinud;)

Kamakura2

Pidin ju jätkama Kamakura teemal. Ma ei tea, kas see, mis seal sõidab, on juba rohkem nagu tramm või ikka veel rong, aga kindlalt on ta veidi teistsugune kui Tokyos, sest sellel on puupõrand. Väga huvitav, selline kodukootud sõiduki moodi natuke. Pluss lillepotid rööbaste vahel ja elumajad rööbastele kindlalt lähemal kui meeter.

Nagu Asami ja Michikoga varemgi juhtunud, veetsime aega peaaegu et rohkem süües kui muud tehes. Jaapanlastel on kadestusväärselt hea seedimine, ma olin õhtuks söögisurma suremas.















Kõige põnevam asi, mida sõime, olid kalamaimud (jpn shirashi), just nimelt ainult Kamakuras pidavat saama neid ka toorelt süüa, me muidugi panime joonelt kalamaimurestorani, kus iga söök oli maimukestest või maimukestega. Ülemisel pildil on maimutempura, vähem ülemisel lihtsalt toores maim.

Neil on seal mingi teema ka sigadega. Äkitsi sattusime tänavale, kus oli mitu sealihavorstikestele spetsialiseerunud poodi ja restorani kobaras koos. Kamakura olla Jaapanis esimene, kus pandi käima meie mõistes vorstitööstus.

Nii et selline veidi kulinaarne reis oli. Amps.

Kamakura1

Nädal tagasi käisin lõpuks ära Kamakuras, nn Ida-Jaapani Kyotos, koos Asami ja Michikoga. See on see üks koht, kuhu kõik reisijuhid soovitavad minna suure templite jms ajalooliste monumentide rohkuse tõttu, vana pealinn nagu ta on (12.-14. sajand). Eks seal ole huvitavaid kohti jah, näiteks rahapesutempel. Üks pühamees arvanud hallil ajal, et peseks seal oma räpased mündid puhtaks ja kohe hakanud kõik riburadapidi sama tegema lootuses, et see raha kasvama paneb. Ma pesin igaks juhuks kohe paberrahad ja rahakoti ka puhtaks.



Muidugi käisime veel mitmes templis. Minu erilised lemmikud neis paigus on puutahvlid, kuhu inimesed oma soove kirjutavad lootuses, et Suur Soovide Täideviija neid loeb ja meeles peab. Kaks erilist pärli Kamakurast:




Seal asub ka Väga Suur Buddha Kuju. Sinna saab sisse ronida ja lausa palju inimesi korraga saab sinna sisse ronida.



Kuju seljal on kaks akent ja kui aknaluugid on lahti, siis näeb kuju välja nagu pisikeste tiivaköntidega suur põrnikas.



Jätkan hiljem, seal oli veel paar toredat asja.

Engrish

Väjaöelduna kõlab selle hotelli nimi kui miskit hiina keeli. Hotell asub Fuji kandis metsaserval ja võib-olla satubki sinna ka mõni hiinlane vahel.


Spinatikarri vikerkaarevärviliste kunnilt!


Get off your shoes! See silt oli üleval ühes Naganos asuvas onsenis.