Our marriage, true love

Jaapani naised on leilis, sest (väidetavalt) juba 2000. aastast alates kollitab neid Danny-boy, ilmselt Kanadast tulnud pettur ja elukunstnik. Tema pärisnimi ja päritolu on teadmata, aga ta on suutnud naised nii kurjaks ajada, et need hakkavad oma jõude koondama ja üht-teist on nad suutnud ka välja peilida. Väidetavalt pidi teda juba isegi Interpol taga ajama. Millega tüüp siis hakkama on saanud?

Skeeme on mitu, vähemalt viimaste aastate jooksul on üks tema põhiskeeme olnud järgmine - Danny kuulutab kõikvõimalikes tutvumiskuulutuste rubriikides eri nimede ja meiliaadressidega, et otsib seda oma unistuste naist. Kui siis keegi talle vastab, hakkab teda kõikvõimalike enesereklaamidega pommitama ja mitte ainult teda - Danny-boy korjab ise üles kõikvõimalikke aadresse ja hakkab lambist uhama. Kui õnnestub mõne naisega kohtuda, siis tõelise Välismaa Mehena, kasutades ära jaapani naistele sageli lausa rahvuslikuks omapäraks omistatud naiivsust, hakkab neilt raha pommima a la laena mulle, maksa täna sina, osta mulle kooki jne. Arvatakse, et Danny-boy on varasemalt suutnud kellegilt suurema summa kätte saada ja ehk on ta ka abielus olnud (kuidas muidu on ta saanud siin nii kaua juba olla, sest tööd kui sellist ta vaevalt teeb - üks projekt on tal küll ka inglise keele õpetajana raha välja pressida, aga õpetamiseks on tema keel liiga kehva), kuid nüüd hakkab raha otsa saama. Ja sellepärast risustab ta oma kuulutustega meeleheitlikult kõiki vastavaid saite nii Jaapanis kui juba ka Shanghais.

Miks ma sellest rääkima hakkasin, seda sellepärast, et mulgi on au olnud selle suure elukunstnikuga kohtuda, aga ma küll ei suutnud aru saada sellest, mis paneb naisi sellisele luuserile oma raha loovutama. Kuulutuste rubriiki mina ennast pole pannud ja ise ka ühelegi seal ei vasta, hoopis ööklubis haakis ennast külge. Sai ta isegi mu aadressi, ise veel mõtlesin et kirjuta-kirjuta kui tahad, vastan ma sulle jee. Kas ma siis teadsin, kellega tegu, loomulikult mitte. Ja kus siis hakkas huvitavaid kirju tulema, juba aasta otsa tilgub neid! Tõeline rõõm on lugeda näiteks sellist kirja:

hi how are you?before you emailed me after seing my message... i wrote
my profile please read below,lets meet soon!call me on your free day or
evening before day you can meet: 090-60549457 and tell me time and place
you can meet.i am free evenings or weekend,sometimes in the evening i
have 2 hour lesson and can meet before or after it,weekdays afternoons
or mornings 100% free weekend is fine too!
My introduction: Hello, Nice to meet you! I would like to tell you about
me! I am single white male, light blue, sea color eyes, light short
brawn hair, regular body type, some muscles. I like to do sports, going
to Gym. I attended Universities of New-York, Toronto, London, Sydney,
Paris, Munich by special program, sometimes took 2 majors at the same
time. I'm fast learner, I study faster that a class. I have been to 28
countries (North America, Europe, and Asia) and can speak 7 (European
and Asian) languages. First I learn culture and try to understand
people's heart that's why I can improve my language skills quickly. My
hobbies are movies, music, dining out, cafes, sometimes karaoke,

... järgneb veel 3 meetrit reklaami.

Ja nüüd tuleb kompvek. Rahvas arvab, et tüüp on ema käe otsas kuskilt Ida-Euroopast Kanadasse põgenenud ja seal siis üles kasvanud (praegu vanust kuskil 30, ma arvan). Võimalikud variandid - Poolast või "VÕIB-OLLA ISEGI LÄTIST". Või koguni EESTIST. Teie rahustuseks pean siiski ütlema, et vähemalt eesti mehe kohta on ta silmnähtavalt liiga kuumavereline ja eesti keelele ta ei reageeri. Kuigi, see võib muidugi ka teatav hälve olla, mis eesti mehe kuumavereliseks teeb. Vene keelt aga räägib ta vist küll.

Et mitte niisama kuulujututajaks jääda, siis kui huvi on või kui keegi puudutatult tunneb... Pilti saab aga vaadata näiteks siit. Roosa kaabu ja roosa lips, jee!

Välismaa meeste ja jaapani naiste teema juurde kavatsen ma veel tagasi tulla.

Mida loed?

Kuskil 7 maa ja mere taga algatas keegi raamatumängu - ja Keelek6rv viskas palli hopsti Tokyosse:

Võta endale kõige lähemal asuv raamat lahti ja kirjuta sealt blogisse välja esimene, viimane ja kuldne lause (suvalise koha pealt lahti tehtud ning vasaku käe pöidla all olev lause). Muidugi avalda ikka raamatu autor ja pealkiri oma blogis ning viska pall edasi kahele blogijale.

---

"So you`re all set for money, then?" the boy named Crow asks in his typical sluggish voice.
...
As if by mutual consent, all the people were well dressed - ties, shiny briefcases, and high heels, everyone rushing off in the same direction.
...
You are part of a brand-new world.

Haruki Murakami, Kafka On The Shore.

---

See on superhea raamat ja Kati on selle ka eesti keelde tõlkinud. Ostsin kohe mitu Murakamit endale tagavaraks, ootavad nüüd oma järge:)

Pall edasi Maarjale ja Alekseile!

Koerad, kodutud, banaanid

Võiks ju arvata, et neiul on kärus laps. Oh ei, see on koerake, kelle neiu jalutama on viinud ja talle nüüd lutipudelist juua annab.

Veel üks daam koerakesega. Koerad ja kassid on inimestega vähemalt võrdsele tasemele tõusnud, mis väljendub isegi keeles. Kui koolis õpetatakse, et koerale/kassile/muule loomale süüa "andma" on jaapani keeles YARU, siis tänapäeval öeldakse juba sageli AGERU. Vahe on selles, et esimest sobib öelda ainult endast alamale, teist ka endaga võrdsele. Paar aastat veel ja juba öeldakse alandlikult kummardades SASHIAGERU... (seda öeldakse vaid endast kõrgemalseisvale isikule).

Midagi Body Shopi fännidele:D

See oranž-roosa tänavaime on MEES ja mitte eriti noor. Nii julgelt keskiga oleksin võinud talle pakkuda.

Lasteaialapsed viiakse jalutama...

Prügimägi keset linna? Ei, see on kodutu kodu Shinjukus, raudtee- ja bussijaama vahetus naabruses. Vaesematel prükkaritel on lihtsalt paar kokkumurtud pappkasti ööseks külje all, jõukamad ehitavad endale pesa. Prükkareid ei kohta siin just palju, aga kui Shinjukus või Uenos-Asakusas (eriti pargis) öö peale jääda, siis avaneb päris tore vaatepilt, igaüks laotab oma pappkasti laiali ja viskab külili. Protsentuaalselt on neid kogu Jaapani peale väga vähe, aga nad hoiavad kokku suhteliselt kindlatesse piirkondadesse (kõige suurem osa pesitseb Osakas). Kodutuid riik eriti ei puutu, sellepärast on kõige lihtsam viis võlgade ja muude jamade eest slummi põgeneda.

RONGIBANAANID! Need on need banaanid, mis tegelikult inimtoiduks mõeldud pidid olema vastupidiselt tavalistele banaanidele. Aga mitte selles pole point. Milline suurepärane müüginipp, müüa banaane "rongibanaanidena"! Jaapanlane peab tänaval, rongis ja mujal avalikus kohas söömist ebaviisakaks, aga kui silt annab selgelt mõista, et seda banaani sobib isegi rongis süüa, no siis võib hammastele ka rongis voli anda.

Lumi sajab

Tegelikult sajab meil ka vahel lund, paari nädala jooksul on seda juba mitu korda juhtunud. Nagu jõulud hakkaks tulema, aga lõhnab hoopis kevade järele. Jaapanlased löövad lumesajus loomulikult lahti oma vihmavarjud, sest õudne jama ju, kui mingi asi sulle pähe sajab. Niisiis, nii vihm, päike kui lumi - kõik on out. Mõneti on vihmavari siiski ka õigustatud, sest üldjuhul muundub hommikune ilus lumelend õhtuseks räigeks lörtsiks. Ja mind ajab ikka veel slmi pööritama, et lapsed ja muidugi eriti teismelised piigad lippavad ka selliste ilmadega poolpaljalt ringi. St seljas võib olla isegi villane jakk või mantel, aga kintsud-sääred on paljad! MINA olen põhjamaalt ja MINA peaks suutma siin paljalt ringi lipata, aga tegelikult olen MINA see, kes külmetab ja haigeks jääb, arumaivõi. Just tänu nii toredatele ilmadele (küllap) jäin haigeks ja kaotasin peaaegu täielikult hääle. Tjah, umbes 15 aasta jooksul ma olengi umbes korra aastas ikka hääletul režiimil olnud.

Kodutänav, siis kui sadas maha aasta teine lumi. Samal päeval kohatud kalifornialane nägi lumesadu teist korda ELUS. Esimene kord juhtus nädal varem, ka Tokyos.

Minu onn. Kõige parempoolsem ja ülemisem tuba kõige kollasemas majas, mis ümbruskonnast leida võib. Nagu näete, mul on vähemalt kolm välisseina. Ka neljas on välissein ja ükski neist ei ole kuigi tihe. On täiesti tavaline, et trepid on ehitatud väljaspoole maja, ka kõik gaasi-, elektri- ja veemõõtjad ning ventikageneraatorid on paigutatud õue. Paljudel juhtudel pannakse ka pesumasin õue, nagu näiteks minul. Kusjuures ükski naaber ei käi võõra masinaga pesu pesemas:)

Õnnelikud lõpud teretulnud

Juba aegadest ammustest on mulle meeldinud Kitano film Hanabi. Nüüd lõpuks suutsin endale oma isikliku koopia soetada ja vaatasin seda mõnuga üle hulga aja. Aga. Lõpp ei ole ju üldse õnnelik ja see on masendav. Hoopis rohkem rõõmustas viimati silma suhteliselt hiljuti vaadatud Memoirs Of A Geisha, Jaapani filmilevis Sayuri nime all. Südantlõhestav lugu lapsest saati geishaks kasvatatud tüdrukust, mis mulgi pisikese pisara veerema võttis. Mille peale mu jaapani keele õpetaja (mees!) kommenteeris, et no kui mul juba pisar jooksis, siis tema oleks lausa lahinal nutma hakanud. Siinkohal mu lemmikstseen - Sayuri debüüt, lumetants. Kahju vaid, et youtube paremat kvaliteeti ei anna.

[2023: Video pole enam saadaval]

Kuna Kitano on vanaks ja koledaks jäänud, siis mul on nüüd uus (jaapani) lemmiknäitleja, isegi kaks, mõlema näod käisid ka sellest filmilõigust läbi. Üks on Koji Yakusho (astus üles ka Babelis - jälle üks jube hea film), teine Ken Watanabe:)

Koji Yakusho filmis Silk.

Ken Watanabe kuskil niisama edvistamas.