Müüjatibidest

Ma arvan, et Tokyo noortel neidudel on raskusi väikeste asjade loendamisel. Iga kord, kui ma pakun poes maksevahendina üle 10 ühejeenise, satuvad müüjaneiud peaaegu paanikasse. Korraga nad ei oska enam raha lugeda ja nad muutuvad justkui lasteks, kellele on keeruline mündilugemise ülesanne antud, tõstes neid meeleheitlikult keskenduda püüdes ühest hunnikust teise ja tagasi. Pikalt nad ei julge mind vist ka saata, vaid üks vanamutt korra saatis, tema piiriks oli 20 ühejeenist. Ma läksin ka, aga koos ostuga ja vähemalt need ühejeenised jäid ikkagi talle:) Igal juhul on mul neid veel palju ja ma kavatsen eriti neid müüjatibisid veel mõnuga piinata:) Nad on tõesti tore vaatepilt oma saamatuses.