Jahh

No ma siis nüüd tulen. Kui lennuk alla ei kuku.

Päeva nali

Käisin soppamas. Lonkisin poes rahulikult ringi, ei pööranud sugugi tähelepanu sellele, mida 3 erinevast rahvusest müüjat omavahel jaapani keeles sädistasid. Aga nemad ei sädistanud niisama, rääkisid hoopis mind taga nagu maksma asudes selgus:) Poes oli käimas kihlvedu, kes suudab mu rahvuse ära arvata. Pole vist raske arvata, et keegi ei arvanud ära, pakuti Rumeeniat, Saksamaad ja Venemaad:) Mina võitsin sellest mängust allahindluse:)

Üldine tähelepanek on selline, et piirkondades, kus liigub rohkem turiste, ei eelda ükski müüja, et ma jaapanit puhun. Päris naljakas oli ka olukord teises poes, kus ma sattusin kuidagi sujuvalt hoopis teise poodi maksma minema. Selle asemel, et mulle seletada, kuhu ma maksma pean minema, haaras müüja sõnatult, aga ilmekalt mu ostukorvi ja juhatas mu niimoodi õigesse kohta:)

Ja juba on esimene jõulupidugi peetud. Pidu kulgeb üsna sama rida pidi mis Eestiski. Algul on kõik vait ja vagusi, aga mida lonks edasi, seda lärmakamaks läheb kuni keegi ütleb, et aitab nüüd küll ja pidu läbi. Tunnen end kõrvust tõstetuna, sest kuupäev valiti konkreetselt selliselt, et ma ka oma leivaisa üritusest osa jõuaks võtta. Hakkan ju esmaspäeval juba jälle kodu poole lendama! Aasta möödas nagu poleks olnudki!