Pane nad uskuma, et see on moodne. Ja nad ostavad

Õnnelik on jaapanlane, kes on suutnud omale soetada Louis Vuittoni käekoti. 19. sajandil alustanud prantslane ei pidavat Prantsusmaal enam eriti moes just olema, aga siin on ta HITT, millega ostetakse omale staatust, kui see puudub (tavaliselt puudub). Ma näen neid kotte iga päev igas variandis (aga pea alati just selliseid pruune ja monogrammiga, ilma monogrammita ma ei tunneks neid äragi) - ei päevagi LV kotita. Need on tohutult kallid ja koolitüdrukud on nõus tegema mida iganes, et see raha endale kokku ajada.

Mul on see au töötada LV Jaapani peakontori vahetus naabruses. Hoonel puudub praegu siiski vähimgi reklaam selles asuvale firmale. Reklaamid olid eemaldatud, kui töötajail noorte wannabide massilistest külaskäikudest kõrini hakanud saama:)

Hmm, praegu seda pilti vaadates ei tundugi ta enam nii kole... See tuleb ruttu välja ravida enne kui juuri ajama hakkab!

Suured teed ja rinnahoidjad

Üks väheseid kohti, kus neid näha saab, on Yokosuka, ameeriklaste suurim väljaspool kodumaad asuv mereväebaas. Yokosuka asub lahe ääres Yokohama lähedal ja kuni II Maailmasõja lõpuni töötas see sadama ja laevatehasena. See oli umbes see koht, kuhu ühel kaunil päeval või ööl üle-eelmisel sajandil maabusid kapten Perry mustad laevad nõudega avada Jaapani turg välismaistele kaubalaevadele, apelleerides lihtsalt tugevama õigusele. Päädis see sellega, et Jaapanis käivitus tohutu uuenduste laine (Meiji restauratsioon) ja no saidki väljamaalased, mis nad tahtsid.

Sõja lõppedes Ameerika okupatsiooni alates sai Yokosuka laevatehasest koht, kuhu Ameerika sõjamehed kanda kinnitasid ja sealt enam okupatsiooni lõppedeski ei suvatsenud enam lahkuda. Praegu on seal mingi 24,000 püsielanikku koos tsiviilide ehk naiste ja lastega. Oli omamoodi põnev sinna kohaliku eestlannast tsiviili külalisena sattuda - peamiselt hapukoore pärast, mida mujalt üldiselt ei leia:) Baasi sisse pääseb ainult kellegi külalisena ja baasi sattuda on ihaldusväärne, sest kaup on muu Jaapaniga võrreldes odavam. Kaup on kõik Ameerikast ja rinnahoidjad on tõepoolest vastavalt ameeriklannade mõõtudele peaaegu ainult D-F ja miks mitte ka G, H... Kaubamajas maksab ainult dollar ja müük on tegelikult külalistele suisa keelatud. A no mõni mõis, annad raha salaja kohaliku kätte ja küll see arveldab kassamammidega.

Üldine pilt on Yokosukas selline pruun, must ja natuke valget. Esimene asi, mida vallaline meremees teeb, kui saabub, on otsida omale kähku naine. Ma ei tea, neil on nagu mingi valu sellega, ainult selle ühe õhtu jooksul, mis ma seal ringi traageldasin, sain peaosa pereplaneerimises 13 aastat noorema meremehe unistustes ja mitu muud vidinat:) Kõik tormavad mööda linna ringi, till pikalt ees:) Nii, ja kui naine võetud, siis varsti saab ilusast pisikesest naisest ilus suur naine. Naistel muud füüsilist koormust peale koduste tööde ei ole ja McDonalds on nii maitsev...

Kohe sööngi ära viimased raasud kilost California Sunrise hapukoorest, juba kukkus best before... Ei jagunud kartulisalatiks ega midagi, aga kodusele kraamile ta ikka vastu ei saa!

Koledad inimesed ja ilusad inimesed

Jaapani televisioon on täis toidutegemise ja -söömise sõusid, naisteks riietunud mehi ja muidu värvilisi ning nõrgemaid alandavaid sõusid ja reklaame. Näiteks üks sõu on selline, kus kuulsuste grupp pannakse mingit ülesannet sooritama ja jube naljakas, kui mõni neist nii kehvasti sooritab, et suisa haiget saab. Või siis otsitakse vallalisele kuulsusele abikaasat. Suur on rõõm, kui aegade hämarusest välja kaevatud kandidaat on nõus kohtuma, aga vastupidi on lihtsalt piinlik. Ja nii edasi. Inimesed NUTAVAD sõudes. Eriti hinge aga on läinud üks purgikohvi reklaamikampaania, kus vana ja väsinud mees proovib erinevaid lihttöid teha nagu kirjakuller, valvur jms, aga saab tümitada küll klientide, küll roheliste mehikeste käest. Lohutust annab ainult see vastik purgikohv, mille nimi on BOSS. Tahaks teada, mis on tema LUGU. Ja kas selle kohvi sihtgrupp ongi elule jalgujäänud.

Naisteks riietunud mehi ja muidu värvilisi näeb ka niisama linna peal, eriti teatud piirkondades ja kellaaegadel. Üks suur 109-nimeline kaubamaja, mis on justkui kujunenud juba popkultuuri osaks (iga enesest lugupidav noor käib seal soppamas), avas hiljuti NAISTERIIETE OSAKONNA MEESTELE. Jaapan on geide paradiis. Paljud noored poisid oleks kohe tüdrukud valmis, kui neile kleit selga panna, nad on lihtsalt nii naiselikud juba originaalis. Naised ise jäävad siiski naisteks, ka vanas eas. Või pigem, mingi 30-40 eluaastani on nad sellised kawaii ehk armsad tütarlapsed, siis hakkavad neist naised saama. Kawaii olemine nõuab jaapanlasena sündimist, moevoolude järgimist ja spetsiaalset kõnnakut. On kawaii kõndida varbad rõhutatult sissepoole, sest see jätab tüdrukust natuke hädise mulje, ja milline mees ei tahaks tunda end naise kõrval just selle tugevamana. Siinsed välismaa naised ei saavuta iial sellist taset, et neid võrdselt jaapanlannadega kawaiideks peetaks. Nende jaoks on sageli teine sõna - kawaisoo ehk et näib armas:)